Ettevõtjaks olemise "Rõõmud"

Jah, saad hommikul võibolla kauem magada, saad otsustada, et täna teen lühema päeva, homme on ilus ilm, ei lähe tööle, aga see töö tuleb hiljem ikkagi ära teha. Ettevõtjana on Teil risk ja vastutus palju suurem, kui palgatööl. Palgatöölisena teed iga kuu töö ära ning kuu lõpus/järgmise kuu alguses laekub tehtud töö eest palk Teie kontole, millelt on juba maksud maha arvestatud, ei mingit arvestust, maksuametile dokumentide esitamist. Oletame, et teenid palgatööga alla Eesti keskmise, saad kuus kätte näiteks 600-700€ ning otsustad, et mulle aitab, teen oma ettevõtte ning maksan endale vähemalt 1500€ kuus kätte. Sellise palga maksmiseks pead teenima rohkem kui 2500€, kuna üle poole sellest läheb riigile maksudeks, 33% sotsiaalmaksus + 20% tulumaksusks, lisaks veel töötuskindlustus ja pensioni teine sammas (juhul kui see Teil veel alles on).

Kui soovid oma äri alustada on sul põhimõtteliselt 2 varinti rahastuse leidmiseks, kas panustad alguses sinna oma säästud või kirjutad äriplaani koos finantsprognoosidega ning esitad selle EAS-le või Kredexile, sest pangad alustavatele firmadele laenu ei anna. Pankade poole pöördumine on ettevõtja enda väärtusliku aja raiskamine. Alustava ettevõtjana saad tõenäoliselt pangast sellise vastuse: “Alustavate ettevõtete puhul hindame riske kõrgemaks. Kuna ettevõtte tegevuse alustamise faasis on müügitulud madalad ning kulud suured, siis enamus start-up ettevõtteid teenivad esimesel tegevusaastal kahjumit ning ettevõttel puudub seega laenu teenindamise võime. Samuti on alustavate ettevõtete puhul väga raske hinnata ettevõtte jätkusuutlikkust.” Seda isegi siis, kui Teil on pangale ette näidata kliendidlepingud, kellele teenuse osutamisega olete võimeline 2 aastaga soovitud laenusumma tagasi maksma. Toetust jagavate asutuste poole on aga mõistlik kohe alguses pöörduda, kuna neil on piirangud, toetust või soodustingimustel laenu taotlev ettevõte ei tohi üldjuhul olla vanem, kui 2-3 aastat. Vaikselt omaette pusides möödub see 3 aastat nii kiiresti, et ei jõua vahepeal märgatagi, et Kredexi käendusel stardilaenu saamiseks sobilik aeg on möödas.

Kui oled Teinud otsuse, et saad ise hakkama ning riigi poolseid toetusi nagu starditoetus, töötukassa või soodustingimustel stardilaen ei soovi kasutada võib tulevikus laienemissooviga raskusi tekkida, sest siis pankade poole pöördumiseest suurt midagi välja ei tule. Pangad annavad suunise, mis valesti, teed kõik, et vastata panga soovitustele, kirjutad äriplaani, teed finantsprognoosid, kindlustad endale isegi kliendid neljaks aastaks lepingumaksumustega 600 000.00€ + väiksemad lepingud perioodi kohta ning esitat taotluse investeerimislaenule 200 000.00€. Vastuseks “EI, laenuotsuse tegemisel teeme otsuse hetkeolukorrast lähtuvalt ja me ei võta arvesse tuleviku laekumisi. Eelnevale vastusele tuginedes, et milleks üldse kulutada aega äriplaani kirjutamisele ning finantsprognooside koostamisele, kui neid arvesse ei võeta?

Riigihangetel osaledes märkad üht huvitavat eripära, kui oled tubli ettevõtja, püüad ellu jääda ning hoiad oma maksuasjad korras, pead siiski konkureerima ettevõtetega kellel on maksuvõlad sadades tuhandetes eurodes. Tekib küsimus, äkki peaks ka maksud maksmata jätma ja need ajatama. Kasutaks seda varianti riigilt laenuraha saamiseks, tõenäoliselt intress palju madalam, kui pangalaenu puhul. Riigihankete tingimustes on küll kirjas, et hankel osaleval ettevõttel ei tohi olla maksuvõlga rohkem kui 100€. Suurema maksuvõla puhul pääsed ikkagi hankele, kui maksuvõlg on ajatatud ning maksad seda pisikeste osamaksetega tagasi. Tekib ebavõrdne olukord tubli maksukäitumisega ettevõtetele.

Lugu sellest, kuidas pea 10 aastat tagasi otsustasin, et aeg oleks ettevõtet laieneda/kasvatada ning aitab bensiinimootoriga niidukitega niitmisest ning diiselmootoriga veokitega niidutehnika vedamisest, vähendaks neid CO₂ näitajaid, alustaks pisikeste sammudega “rohepööret”

2012 aasta kevadel tekkis mõte, et võiks laiendada masinaparki ning minna üle keskkonnasõbralikuma tehnika peale, mõte hea, aga kuidas. Prooviks pöödruda pankade poole, ideel peaks ju jumet olema, aga pankade jaoks oli ettevõtte viimase 6 kuu käive liiga madal, viimased 6 kuud polnud muru kasvanud ning polnud midagi niita, ning samuti soovitati käivet suurendada. Ühesõnaga kõik pangad saatsid pikalt, keskkonna säästmine pole neile oluline. Siit sai alguse, teekond riigihangetele, mahud suuremad, kui erasektoris. Ei pea palju ringi sõitma, saab ühes alevis/külas platsilt platsile sõites terve päeva niitmisega tegeleda.

Suve alguses õnnestuski ühe väikese Tallinna lähedal asuva valla hankel parimaks pakkujaks saada. Üldiselt on nii, et väikefirmana pole lootust Tallinna hangetele ligi pääseda, olgugi, et tehnika nõuded 1-2 murutraktorit on täidetud, siis käibele on pandud sellised nõuded, et vaid suurfirmad saavad löögile. Seega Tallinna hangetele ei pürgi, lass need suured teevad ja “põletavad” muru ära, et me saaks tunda end lõunaeuroplastena, kus kõik on kollane ja tolmab #”RohelinePealinn”. Järgnevatel aastatel lisandusid veel mõned riigihanked, käive juba arvestatavalt suurenenud. Mis aga avalike kinnistute miinuseks võrreldes uute elurajoonidega, pinnad sisaldavad igasugu metallvardaid, betoonist rajatisi, mis maa seest välja “kasvavad”, kuid kaartidel märgitud pole, kuhu otsa saab masinaid lõhkuda.

2016 aastal arusaam, et poolprofitehnika ei sobi riigihangetel teenuse osutamiseks ning tõenäoliselt pole ka pankade jaoks veel piisavalt atraktiivne tuleb ikkagi vaadata profimasinate poole. Vahepeal oli 2012 aastal silmapiirli olnud biogaasil töötavad niidukid tootmisest maha võetud, kuna neil polnud nõudlust. Tuli loobuda mõttest, et oleks rohelisema tehnoloogiaga niidufirma.

Elektril töötavad murutraktorid kommunnaltöödeks ei sobi, ühe laadimisega niiduaeg ideaaltingimustes pool päeva, mis tähendab, et vajalik 2 elektrimootoriga traktorit 1 bensiinimootoriga traktori asendamiseks. Lisaks suurenevad tööjõukulud, kütuse sääst ( #rohepööre ) ei korva antud juhul tööjõu ja traktori soetamisega seotud kulusid.

2017 Kevadel, kui taas niiduhooaeg lähenemas ning ka varasematel aastatel juba käive suurem olnud tekkis taas mõte laieneda ning kaasta laienemisesse pankasi. Seekord saime kahelt Rootsi suurpangalt eitava vastuse põhjendusega, et Teie prognoositav käive on liiga madal. Lisaks oli turule tulnud ka alternatiivseid ühisrahastusplatvorme, kuid need olid suunatud rohkem kinnisvara arendusele. Tuli tödeda, et ka sel aastal ei saa suurelt laieneda.

2018 kevadel hankisime erasektori abil uue profitraktori, jõudlus suurenes märgatavalt ning laienemisplaan endiselt jõus. 2019 aastal võtsime uue strateegia, kindlustame riigihangetelt enne korraliku maksumusega lepingud ning esitame peale seda laenutaotluse, et laieneda ning hankida uuem tehnika, biogaasil sõitev veok niidutehnika veoks ning ruumid, kuhu kolida rendipinnalt. Sel ajal oli Saue lähedal mõistliku hinnaga piisavalt suur 200m2 äripind müügis. Olime riigihangetelt kindlustanud 2019-2022 perioodile käibe suuruseks 200 000.00€ aasta kohta, milles oli kasumiprognoos suurusjärgus 50 000.00€ aastas ning investeerimislaenu soovisime võtta 250 000.00€ 10 aasta peale võimalusega see varem tagasi maksta. Lisaks Swedbank-le ja SEB-le mõtlesime proovida ka kodumaist LHV panka. Taaskord eiteav vastus kõigilt pankadelt ning põhjenuseks toodi, et tulevikuprognoosidele tuginedes laenu ei anta. Siit tekkib küsimus, miks on üldse vajalik äriplaan ning finantsprognoosid. Milleks need prognoosid, kui panga esindajad ise ütlevad, et nende alusel laene ei anta.

2019 kujunes aastaks, kus ettevõtlusega tegelemise mõte kadus ära, lihtsam on olla palgatööline, vastutus palju väiksem, palju rohkem närvirakke jääb alles, vähem stressi. Samas on meie seas persoone, kellel on vaja tegeleda ettevõtlusega, ka mina sammun seda rada siiski edasi. Oleme loobunud küll muruniitmise valdkonnas rohepöördest, kuna see on liiga kulukas ning pangad pole ka aastal 2022 valmis aitama kaasa keskonnasõbralikuma tehnika kasutusele võtmist. Oleme värskelt soetanud 4 bensiinimootoriga niidukit, 2 diiselmootoriga veokit. Enne kui saab teha uusi rohepöördeks vajalike investeeringuid tuleb need 4 traktorit ja 2 veokit ära "kulutada", kuna need on ettevõtte varad, mitte liisingus. Arvestades, et 2 traktorit on töös ning 2 on varus, ning nende traktorite eluiga on 5+ aastat, siis enne 2030 aastat pole mõtet midagi muuta. Lihtsam on "mängida" CO2 ühikutega, kui võtta kasutusele CO2-neutraalset tehnikat. Oleme CO2-neutraalne ettevõte aastast 2017, oleme selle saavutanud omavahendite abil. CO2-neutraalne tähendab seda, et ühe ettevõtte tegevusest atmosfääri paisatud CO2 tasakaalustatakse samaväärse koguse CO2 eemaldamisega. Seda me teeme, kuid me tahaks olla kliimaneutraalne.

Kliimaneutraalsuse puhul viib ettevõte kõik kasvuhoonegaasid nulli ja väldib negatiivset mõju keskkonnale. Selle suunas liigume, kuid omavahenditega jõuame sinna alles peale aastat 2030, kui värskelt hangitud tehnika vajab välja vahetamist. 

Kui erinevates uuringutes küll inimesed väidavad, et on nõus maksma rohkem teenuse eest, mis saastab vähem, siis reaalsus on see, et tellitakse ikkagi neilt, kes saastavad, kuid teenus on soodsam (nagu on ütlus "on väiksed valed, on suured valed ja siis tuleb statistika").

Tänaseks julgeme väita, kui oleksime 10 aastat tagasi oma rohepöörde ideedele rahastuse leidnud oleksime suutnud hoida ära umbes 1000000tk 150 liitrise prügikoti riglusesse võtu. Meie lahendus puulehtede, männiokaste jms. äraveole oleks lahendatud teisiti.